Suur-konnakotkas, kaduvate märgalade ohustatud sümbol

Suur-konnakotkas on üks haruldasemaid ja vähem tuntud kotkaliikidest, kes elab Euroopas ja Aasias. Tema levila ulatub Vaikse ookeani rannikust, Mandžuuriast, Siberist, suurest osast Venemaast, Ida- ja Kesk-Euroopast kuni Ida-Poola ja Kaliningradi rajoonini. Üksikuid populatsioone on leitud Põhja-Iraanis, Indias ja Kasahstanis. Pesitsuspiirkonnad ulatuvad laia ribana taiga piirist põhjas kuni metsastepi servani lõunas. Poolas piirdub tema levila Biebrza oruga. Üksikud paarid suur-konnakotkast ja lähedalt seotud väikekonnakotkast esinevad ka mitmel pool idapiiril.
Euroopa populatsiooni arvukus on 810-1100 paari ja see moodustab 25-49% kogu maailma populatsioonist. Praegu pesitseb ta seitsmes Ida-Euroopa riigis. Igast riigist on teada hinnanguline pesitsevate paaride arv:
– Venemaa Euroopa osa 600-800,
– Valgevene 150-200,
– Ukraina 30-45,
– Eesti 15-30,
– Poola 15-17,
– Leedu 7,
– Rumeenia 0-2.

Kahe biotoobi elanik.
Euroopas on ulatuslikumate soode – madalate ja siirdesoode komplekside lind, kus ta võib küttida arvukaid märgalade linnuliike, närilisi, kahepaiksete ja roomajate liike või erandjuhtudel koguda kala jõgede üleujutusaladel. Pesitsemiseks vajab ta aga rahulikku metsaalust, mis on inimasulatest kaugel ja millele on raske ligi pääseda.
Ohud
Liigi haruldus on seotud eelkõige sellega, et ta eelistab ulatuslikke märgalasid, mis on Kesk-Euroopas üha vähemaks jäänud. Peamine oht selle liigi populatsiooni stabiilsusele on märgalade kadumine ja muutumine. Niiskuslike ökosüsteemide kuivendamine põhjustab muutusi taimkattes, kuna heinakasutus intensiivistub ja märgalad võsastuvad heledate puuliikidega. Samuti muudetakse kuivendatud rohumaad põllumaaks, nt ulatuslikuks maisikasvatuseks. Muude ohtude hulka kuuluvad hübriidistumine väikekotkaga, erapärastatud pesapaikade raie, lindude häirimine pesades, aga ka salaküttimine ja mürgitamine Lõuna-Euroopas asuvatel talvituspiirkondadel.

Kaitsestaatus
Suur-konnakotkas on IUCNi ohustatud liikide punases nimekirjas kantud ülemaailmselt ohualdiste liikide hulka. Selle hinnangu põhjuseks on tema vähene arvukus, mis on märkimisväärselt vähenenud (peamiselt tema levila Euroopa osas) ja elupaikade kadumine. Euroopa Liidus on ta liigitatud erilise tähtsusega liigiks kategoorias SPEC1 – kõrgeim mure. Suur-konnakotkas on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L.2010.20.7) (nn linnudirektiiv) I lisas ning teda kaitstakse Euroopa loodusliku mitmekesisuse ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni (nn Berni konventsioon – II lisa) ja metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (nn Bonni konventsioon – II lisa) alusel.

Kevadine tegevus
Ida-Poolas pesitsevad suur-konnakotkad saabuvad 1. aprillist kuni umbes 20. aprillini, kuigi mõned linnud ilmuvad pesitsusaladele juba märtsi lõpus. Linnud saabuvad üksikult ja kohtuvad pesitsusterritooriumidel. Sõltuvalt valitsevatest ilmastikutingimustest alustavad nad rohkem või vähem hilinemisega paaritumist, paaritumist ja pesade ehitamist. Pöördumine toimub enamasti pesa kohal toimuva õhuakrobaatika vormis, mis hõlmab suurejoonelist vahelduvat laskumist ja tõusmist suurel kõrgusel, mis on ühendatud mõlema linnu karjumisega.