Kirna soometsade veerežiimi taastamise projekt on sihipärane looduskaitseline algatus, mille eesmärk on parandada Eestis Jõgeva maakonnas asuva Alam-Pedja looduskaitseala piires paiknevate, 208,5 hektari suuruse pindalaga
Eesti valitsus kiitis heaks Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamise, et kaitsta Lääne, Pärnu ja Rapla maakonna piirialal asuvat lammiala, märgalasid ja metsamaastikku.Käntu-Kastja ala on olnud kaitse all
Kas soovite rohkem teada saada suur-konnakotka vaatluste kohta? Külastage veebisaiti eElurikkus.
Alates 2024. aasta novembrist on Eesti Maaülikooli kolleegid korraldanud Tartu Loodusmajas regulaarseid kohtumisi, et edendada teadmisi suur-konnakotkaste ja LIFE GSELIFEAboveBorders projekti kohta. Kavandatud on kaheksa
See kehtib paljude liikide kohta: must-toonekurg (Ciconia nigra), suur-konnakotkas (Clanga clanga), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kassikakk (Numenius arquata) ja habekakk (Gypaetus barbatus).
Kaardid Suur-konnakotka marsruutidega leiate:
Bulgaaria märgalad on suur-konnakotkaste peamine talvitumispaik. Bulgaaria linnukaitseühingu (BSPB) meeskond teostas Lõuna-Bulgaarias Mandra-Poda erilise elupaiga kaitsealal asuvate suur-konnakotkaste talvituspiirkondade seiret
Lindude suur suremus rände ajal ja talvituspiirkondades mõjutab oluliselt suur-konnakotka populatsiooni suurust. See kaitseaspekt on meie projekti oluline osa.
Poolas ja Eestis on alustatud kunstlike pesaplatvormide ehitamist kotkaste pesitsusmetsades. Need on umbes 1 m läbimõõduga looduslikud pesa-taolised struktuurid, mis on tugevdatud alumiiniumist skeletiga.
Üks suur-konnakotka looduslikest vaenlastest on mardikas Martes martes. Peaaegu igal aastal hävitab see kiskja osa selle haruldase kotka pesitsemisest, süües nende mune või tibusid.